See küsimus võib esmapilgul tunduda ülimalt lihtne vastada - teed raamatu lahti ning hakkad lugema.
Aga kui natuke mõtelda, siis nii lihtne see ikka ei ole. Näiteks kui sa võtaksid keelt oskamata prantsusekeelse "Väikese printsi" ja loeksid kaanest kaaneni sõnad kokku, kas sa siis võiksid öelda, et oled "Väikese printsi" läbi lugenud? Paljud õpilased sedasi väidavadki, et nad ju lugesid kaanest kaaneni raamatu läbi ning kuidas on võimalik, et nad nii halva hinde või hinnangu saavad. |
Lugemine on tihedalt seotud teksti mõistmisega. Sellega, et sa oskad sõnad kokku panna suuremaks tervikuks - nagu pusletükkidest pildi. Ilma tükkideta pole pilti ning ilma pildita kaotaksid tükid mõtte.
Lugemise eesmärk ongi enda jaoks panna kokku suur pilt, mille sõnadest tükid moodustavad. See pilt on igal lugejal erinev. Aga kõige tähtsam on, et see pilt oleks olemas.
Lugemise eesmärk ongi enda jaoks panna kokku suur pilt, mille sõnadest tükid moodustavad. See pilt on igal lugejal erinev. Aga kõige tähtsam on, et see pilt oleks olemas.
Näiteks muinasjutus Punamütsikesest saab olulisima teada, kui vastata nendele küsimustele: 1) Millal juhtus? Ükskord juhtus. 2) Kus juhtus? "Seitsme maa ja mere taga" juhtus. 3) Kellega juhtus? Punamütsikesega juhtus. 4) Kuidas juhtus? Hunt pettis Punamütsikest. 5) Miks juhtus? Punamütsike ei kuulanud ema sõna. 6) Mis juhtus? Punamütsike sai karistuse sõnakuulmatuse eest. |