Põhikoolis kirjutatavad kirjandid on oma olemuselt arutlevad, kuid neis on lubatud tunduvalt suurem jutustav osa kui näiteks gümnaasiumi lõpueksamil kirjutatavas kirjandis.
Mõnikord võib isegi juhtuda, et kirjandi üldine laad on jutustav, kuid seal peab olema kindlasti ka arutlev osa.
Pidades silmas suuremat pilti (nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpueksamit), siis õpime meie kirjutama põhilaadilt arutlevat kirjandit, milles on märgatav ka jutustav osa.
Mõnikord võib isegi juhtuda, et kirjandi üldine laad on jutustav, kuid seal peab olema kindlasti ka arutlev osa.
Pidades silmas suuremat pilti (nii põhikooli kui gümnaasiumi lõpueksamit), siis õpime meie kirjutama põhilaadilt arutlevat kirjandit, milles on märgatav ka jutustav osa.
on oma olemuselt ainult kooli õppetöös kasutatav tekstiliik, millega sellisel kujul hilisemas elus suuremat kokkupuudet ei ole.
See aga ei tähenda, et kirjand oleks väga elukauge tekstivorm. Kirjandi suhteliselt range vorm õpetab üht mõtet terviklikult väljendama - nii oma mõttekäiku selgelt sõnastama kui ka seda usutavalt põhjendama.
Kirjandi kirjutamise muudabki keeruliseks see, et tavaolukorras me oma mõtteid "lõpuni" ei mõtle. Meie mõte "hüppab" ühelt teisele või piirdume ainult mingisuguste väidete sõnastamisega, vaevumata nende üle pikemalt arutlema või neid endale põhjendama.
See aga ei tähenda, et kirjand oleks väga elukauge tekstivorm. Kirjandi suhteliselt range vorm õpetab üht mõtet terviklikult väljendama - nii oma mõttekäiku selgelt sõnastama kui ka seda usutavalt põhjendama.
Kirjandi kirjutamise muudabki keeruliseks see, et tavaolukorras me oma mõtteid "lõpuni" ei mõtle. Meie mõte "hüppab" ühelt teisele või piirdume ainult mingisuguste väidete sõnastamisega, vaevumata nende üle pikemalt arutlema või neid endale põhjendama.
Kui lugeda kirjandis läbi vaid sissejuhatus ja lõppsõna, siis peaks saama ülevaate olulisematest mõtetest. Kummagi pikkus ei tohiks olla üle 1/10 kirjandi pikkusest.
Kirjandi teemaarendus koosneb sisulõikudest. Kuna põhikooli kirjandi pikkus on umbes 200 sõna, siis kirjandisse mahub kas kaks pikemat või kolm lühemat sisulõiku.
Sisulõigu ülesehitus kordab nii mõneski mõttes kirjandi enda ülesehitust. Lõik algab väitega, mis sarnaneb kirjandi sissejuhatusega. Lõigu põhiosa moodustab väite põhjendus või tõestus ehk kirjandi teemaarendus. Eriti pikema lõigu peaks kokku võtma järeldus ehk kirjandi lõppsõna - järelduses korratakse kõige olulisemat väitest ja tõestusest, kuid mitte sõna-sõnalt, vaid üldisemalt.
Kirjandi teemaarendus koosneb sisulõikudest. Kuna põhikooli kirjandi pikkus on umbes 200 sõna, siis kirjandisse mahub kas kaks pikemat või kolm lühemat sisulõiku.
Sisulõigu ülesehitus kordab nii mõneski mõttes kirjandi enda ülesehitust. Lõik algab väitega, mis sarnaneb kirjandi sissejuhatusega. Lõigu põhiosa moodustab väite põhjendus või tõestus ehk kirjandi teemaarendus. Eriti pikema lõigu peaks kokku võtma järeldus ehk kirjandi lõppsõna - järelduses korratakse kõige olulisemat väitest ja tõestusest, kuid mitte sõna-sõnalt, vaid üldisemalt.
Kirjandi ülesehitusest on sul juba ette teada, et kirjandi kirjutamiseks läheb sul vaja 2-3 väidet, mis arutluseks lahti kirjutada. Enne mustandi kirjutamist tasubki need endale välja kirjutada.
Näiteks kui on antud pealkiri "Mina ja loodus", siis võiks ettevalmistus välja näha nii (kirja tuleks panna kõik mõtted; neid väiteid võiks alguses olla rohkem, et pärast oleks mille seast valida):
x metsik loodus on minu jaoks hirmutav
x metsas jalutamas käimine on minu jaoks puhkus
x mulle meeldib vaadata loodusfilme
x ma ei tunne ei puid ega taimi, ei saaks looduses üksinda hakkama
x vähese loodusega suurlinnad on minu jaoks väsitavad
x minu lähim kokkupuude loodusega on minu lemmikloom
x käisin ükskord metsa istutamas
Näiteks kui on antud pealkiri "Mina ja loodus", siis võiks ettevalmistus välja näha nii (kirja tuleks panna kõik mõtted; neid väiteid võiks alguses olla rohkem, et pärast oleks mille seast valida):
x metsik loodus on minu jaoks hirmutav
x metsas jalutamas käimine on minu jaoks puhkus
x mulle meeldib vaadata loodusfilme
x ma ei tunne ei puid ega taimi, ei saaks looduses üksinda hakkama
x vähese loodusega suurlinnad on minu jaoks väsitavad
x minu lähim kokkupuude loodusega on minu lemmikloom
x käisin ükskord metsa istutamas
Nüüd tuleb nendest mõtetest välja valida sellised, mis sobivad kirjandisse. Mõned mõtte on sarnased ja sobivad ühte lõiku, mõni läheb jälle teemast väga kaugele.
Kirjandisse sobivad ainult need väited, mille sa SUUDAD LAHTI KIRJUTADA ARUTLUSEKS ehk mille kohta sa oskad tuua näite või rääkida loo. Kui sul pole teema kohta enam rohkem midagi öelda kui selles ühes lauses, siis seda ei saa kasutada arutluses - sinu kirjand kaotab vormi ning muutub nimekirjataoliseks hüplevate mõtetega tekstimassiks.
Kirjandisse sobivad ainult need väited, mille sa SUUDAD LAHTI KIRJUTADA ARUTLUSEKS ehk mille kohta sa oskad tuua näite või rääkida loo. Kui sul pole teema kohta enam rohkem midagi öelda kui selles ühes lauses, siis seda ei saa kasutada arutluses - sinu kirjand kaotab vormi ning muutub nimekirjataoliseks hüplevate mõtetega tekstimassiks.
On väga keeruline nõu anda, kuidas kirjandi kirjutamise protsess peaks käima. On inimesi, kes alustavad sissejuhatuse esimesest sõnast ning lõpetavad lõppsõna viimase sõnaga ning mingisugust probleemi ei tekigi.
Teised jällegi väidavad, et just sissejuhatuse kirjutamine on kõige keerulisem. Kui selline kirjutaja tahab tingimata sissejuhatusega alustada, siis võibki kirjand kirjutamata jääda. |
Arukam oleks sellisel juhul kirjutada mustandis teemaarendus valmis ning sellest koorubki ju välja, mida tuleks sisse juhatada.
1. Tutvusta probleemi või teemat
Kui kirjand keskendub konkreetsele probleemile, on arukas sissejuhatuses tutvustada probleemi (teemat) nii, nagu kirjutaja sellest aru saab ning kuidas ta kavatseb selle kirjandis lahti kirjutada.
1. Tutvusta probleemi või teemat
Kui kirjand keskendub konkreetsele probleemile, on arukas sissejuhatuses tutvustada probleemi (teemat) nii, nagu kirjutaja sellest aru saab ning kuidas ta kavatseb selle kirjandis lahti kirjutada.
Terve maailm on lapsi täis. Samuti on see ka teesid täis. Sellepärast peaksid ka juhid arvestama sellega, et lapsed võivad sattuda teedele.
(Karel K. "Lapsed liikluses") |
Hirm on imelik tunne, mis tekib siis, kui me milleski kahtleme. Hirm paneb inimesi tegema nii mõndagi, mida nad muidu ei teeks.
(Priit K. "Hirm - kas tagasihoidja või tagantlükkaja?") |
2. Sõnasta probleemküsimus(ed)
Probleemi võib tutvustada ka küsimuste kaudu. Küsimustele üles ehitatud sissejuhatuse juures tuleb silmas pidada, et küsimuste juures oleksid ka neid kommenteerivad laused. Samuti peavad küsimused olema omavahel seotud ning moodustama lõigu.
Probleemi võib tutvustada ka küsimuste kaudu. Küsimustele üles ehitatud sissejuhatuse juures tuleb silmas pidada, et küsimuste juures oleksid ka neid kommenteerivad laused. Samuti peavad küsimused olema omavahel seotud ning moodustama lõigu.
Kõik on endalt kunagi küsinud, mida on õnneks vaja. Kõik tahavad seda teada. Mis on õnne valem, kas see on enda teha või oleneb see kellestki teisest? Mina ei tea, kuidas teised oma õnne leiavad, aga ma tean, mis minul selleks vaja on.
(Johanna R. "Mida on vaja selleks, et olla õnnelik?") |
Paljud inimesed, kes meile tänaval vastu tulevad, näivad õnnelikena. Kuid kas nad ikka on? Mida on neil tegelikult vaja, et olla õnnelikud?
(Danel T. "Mida on tarvis selleks, et olla õnnelik?") |
3. Jutusta lühike lugu
Kirjandi võib sisse juhatada ka lühikese looga, millest koorub selgelt välja kirjandi teema.
Kirjandi võib sisse juhatada ka lühikese looga, millest koorub selgelt välja kirjandi teema.
Lapsepõlves rääkis vanaema mulle tihti, et maailmas ei ole õiglust ning keegi ei saa teha midagi enda ega teiste heaks. Nüüd ei ole ma enam nii kindel, et vanaemal oli õigus.
(Marika T. "Õiglus on elus sama vajalik kui leibki") |
Alles see oli, kui ma läksin esimesse klassi. Nüüd olen jõudnud juba üheksandasse klassi. Kas selle aja jooksul on kool olnud minu jaoks rohkem kohustus või võimalus?
(Antero M. "9 aastat koolis - kohustus või võimalus?") |
Kui on plaanis kirjutada terve kirjand ühe teose põhjal (milleks pakub suurepärase võimaluse valikteoste vastamine), siis tuleks sissejuhatuses ära mainida teose autor ja pealkiri.
August Gailiti teoses "Ekke Moor" läheb noormees laia maailma enda tõelist mina otsima. Ta tahab lihvida endast kõlbuliku mehe oma pruudi Enekeni jaoks. Aga kas lihvides ei lähe mitte kaduma ka oluline osa inimesest endast?
(Kärt V. "Homme pole ma see, kes ma olin eile, aga siis olen ma parem...") |
Kaheldakse, kas on olemas inimest, kes teeb ka kõige õnnetuma inimese maailmas õnnelikuks. Kuid on küll - selleks on mees nimega Toomas Nipernaadi, kes teeb naised õnnelikuks oma tohutult ilusate sõnadega. Ta oskab nende tundeid peidust välja tuua, paneb nad endasse armuma ning unistama, paneb nad uuesti elama!
(Anna V. "Toomas Nipernaadi - õnnetu õnn") |
ei tasu korrata pealkirja oma sissejuhatuses (näiteks kui pealkiri on "Valel on lühikesed jalad", siis alustakse nii: "Mida siis minu jaoks tähendab vanasõna "Valel on lühikesed jalad"?" või lõpetatakse sellise lausega sissejuhatus). Selline teguviis viitab sellele, et tegelikult pole millestki kirjutada ning tahetakse lihtsalt sõnu tekitada.
|
sissejuhatus peaks andma VIHJE selle kohta, millest kirjutama hakatakse, mitte ütlema ära kõige olulisema mõtte - milleks siis üldse edasi lugeda, kui kõige olulisem on teada ("Eesti keeles on palju erinevaid sõnu. Mõned sõnad on koledad ja mõned on ilusad. Minu jaoks on kõige ilusam sõna see, mida on öeldud mulle südamest ja mis läks mulle ka südamesse. Selleks sõnaks on armas." Viimased kaks lauset sobiks paremini lõppsõnasse.)
|
kui kirjutada küsimustele toetuvat sissejuhatust, siis peab kindlasti jälgima, et terve lõik ei koosneks vaid seoseta küsimustest. See probleem on kirjutajatel, kellel on sissejuhatust väga keeruline kirjutada ning kes leiavad, et kui nad moodustavad iga lõigu kohta küsimuse, siis nendest moodustubki sissejuhatus. Tegelikult ei moodustu. Lõigu moodustavad omavahel loogiliselt seotud laused - nii ka sissejuhatuse. Nii et suvalised küsimused üksteise järel ei moodusta sissejuhatust.
|
Lõppsõna vorm sõltub väga paljus sissejuhatusest. Kui sissejuhatuses on küsimus, siis siin peab olema vastus; kui alguses on probleem, siis siin peab olema lahendus.
Lõppsõnas oleks väga arukas lihtsalt ja selgelt sõnastada oma kirjandi peamine mõte, mida lugejale taheti edasi anda. Siis on ka hindajal kergem tabada kirjandi olulisimat külge. |
lõppsõna võiks pigem võtta kokku eelneva ning uued mõtted võiks hoida uute kirjandite tarvis. Kui lõppsõnas käia välja varem kirja panemata mõttekäik, siis võib juhtuda, et see mõttekäik tundub hoopis sisukam kui teemaarenduses kirja pandud väited. Sellisel juhul aga rõhutab lõppsõna pigem seda, mis jäi kirja panemata, mitte seda, mis kirja sai.
|
10 p Tekst vastab teemale, kuid on üldsõnaline ja/või esineb sisulisi küsitavusi.
5 p Tekst vastab üldjoontes teemale, kuid on üldsõnaline, esineb sisulisi küsitavusi. ja/või vastuolusid.
1 p Tekst vastab üldjoontes teemale, kuid on kohati seosetu ja raskesti mõistetav.
5 p Tekst vastab üldjoontes teemale, kuid on üldsõnaline, esineb sisulisi küsitavusi. ja/või vastuolusid.
1 p Tekst vastab üldjoontes teemale, kuid on kohati seosetu ja raskesti mõistetav.
3 p Teksti sõnastus on konarlik. Sõnavara ja lausestus on ühekülgsed.
2 p Teksti sõnastus ja lausestus on algelised. Sõnavara on piiratud.
1 p Teksti sõnastus ja lausestus on algelised. Sõnavara on kohati sobimatu.
2 p Teksti sõnastus ja lausestus on algelised. Sõnavara on piiratud.
1 p Teksti sõnastus ja lausestus on algelised. Sõnavara on kohati sobimatu.
4 p Tekst on tervik, ülesehitus on loogiline, kuid lõigu piiridel esineb liigendusvigu.
3 p Teksti ülesehituses on vastuolud, teksti osades esineb liigendusvigu.
2 p Teksti ülesehituses on vastuolud, mõni tekstiosa puudub.
1 p Tekst on vormitu, ülesehitus ebaloogiline.
3 p Teksti ülesehituses on vastuolud, teksti osades esineb liigendusvigu.
2 p Teksti ülesehituses on vastuolud, mõni tekstiosa puudub.
1 p Tekst on vormitu, ülesehitus ebaloogiline.
Tulemus 0 punkti.
Tekst ei vasta teemale. Ülesandest ei ole aru saadud, see on lahendamata.
Tekst ei vasta teemale. Ülesandest ei ole aru saadud, see on lahendamata.