Gümnaasiumi eksami lugemisülesanded
Üldnõuded
- Eksaminand valib ühe eksamitöö variandi neljast ja lahendab alusteksti(de) põhjal selle lugemisülesanded.
- Lugemisülesannetele vastates tuleb kasutada kirjakeelt, käekirja tõttu ebaselged kohad tõlgendatakse vigadena.
- Iga lugemisülesande vastuse oodatav pikkus on 50–100 sõna.
- Ülesannete lahendamise järjekorra valib õpilane.
- Õpilasel on lubatud lugemisülesannete lahendamisel kasutada abivahendina õigekeelsussõnaraamatut.
Vastuse ülesehitus
- Vastus peab olema terviklik tekst omavahel seotud lausetega (näiteks ei tohi koostada nummerdatud loetelu, isegi kui on küsitud näiteks nelja põhjust).
- Tavaliselt koosneb üks ülesanne mitmest töökäsust, seega tasub tööülesanne hoolikalt läbi lugeda. Vastuse kirjutamisel tasub aluseks võtta ülesande töökäskude järjekord - kui seda muuta, siis selleks peab olema väga hea põhjus.
- Kuna 50 sõna on keskmise käekirjaga 1/4 ning 100 sõna pool A4st, siis tasub selline pikk tekst ka liigendada ehk uue mõtte kirjutamist alustada uuest lõigust (seda tasub eriti silmas pidada uut töökäsku täitma hakates).
- Vastuse hindamisel lähtutakse eelkõige vastuse sisust, seega pole arukas vastusesse kirjutada nn täitelauseid või täitesõnu, mille ainus eesmärk on sõnade arvu suurendamine.
- Kui tundub, et seda tööülesannet ei ole võimalik täita vähemalt 50 sõnaga, et piisaks näiteks ka ühest lausest, siis on järelikult üleandest või alustekstist valesti aru saadud. Ülesannete koostamisel lähtutakse põhimõttest, et neid on võimalik lahendada 50-100 sõnaga.
- Samuti ei tasu sõnade arvu väga ületada. Esiteks võtab liiga pika vastuse kirjutamine palju aega. Teiseks on suurem oht teha õigekirjavigu. Kolmandaks on oht oma vastusega laiali valguda, st kirjutada midagi, mida ei nõutudki.
- Üldiselt on vastuse kirjutamise aluseks samad põhimõtted mis arutleva kirjandi sisulõigulgi. Vastus peaks olema analüüsiv-arutlev, algama väite sõnastamisega, millele järgneb tõestus ning vajadusel ka järeldus.
- Kuna vastus peab olema terviklik tekst, peaks ta olema mõistetav ka tööülesannet teadmata. Selleks tasub vastata nn täislausega ehk alustada vastust viitamisega töökäsule (Miks läks Arno isaga kooli? - Arno läks isaga kooli, sest...). Vältida tuleks konspektiivsust.
- Kuna lugemisülesannete vastusetes kontrollitakse TEKSTI mõistmist, siis vastuse sisu peab eranditult toetuma tekstis esitatud infole (isegi kui töökäsk nõuab oma arvamuse kujundamist, peab oma arvamuse tekstis olevaga ära põhjendama).
- Kui tundub, et selle teksti põhjal pole võimalik töökäsku täita ning vastus tuleks oma peast välja mõelda, siis pole järelikult tekstist aru saadud.
- Kõik omapoolsed teema edasiarendused on mõeldud eksamitöö teise poole jaoks, kus on võimalik kirjutada samalaadse probleemistikuga lühikirjand.
- Kirjutaja eesmärk peaks olema oma vastus hindajale võimalikult lihtsalt loetavaks teha. See tähendab, et kõik, mis töökäskudega nõutud, peab olema selgelt välja toodud; kui on vaja tuua vastuses põhjendusi, näiteid vms mingi arv, siis tasub oma tekstis põhjuste, näidete vms jälgimine võimalikult lihtsaks teha (Esiteks... Teiseks... Veel võib öelda... vms).
Alustekstile viitamisest
- Kuna vastaja eesmärk on tõestada hindajale, et ta on tekstist aru saanud, tuleks oma vastus võimalikult tihedalt siduda alustekstiga. Selleks tuleks oma vastuses võimalikult palju viidata alustekstile.
- Viitamiseks on kaks võimalust - tsiteerimine (sõna-sõnaline tekstist mahakirjutamine) ja refereerimine (oma sõnadega ümberütlemine).
- Lugemisülesannetele vastamisel tuleb kindlasti eelistada refereerimist, sest see näitab, et lugeja ei ole leidnud tekstist lihtsalt sarnase sisuga lause, mille ta lihtsalt oma vastusesse ümber kirjutab, vaid ta on sellest lausest saanud ka sisuliselt aru ning oskab seda teiste sõnadega edasi anda.
- Refereerimisel on aga see oht, et alusteksti mõtte ümbersõnastus võib tekitada hindajas küsimuse, kas see mõte on ikka pärit alustekstist. Selleks tasub refereeringule lisada ridade numbrid, millele toetudes vastus kirjutati.
- Eriti oluline on refereerimine luuletekstide analüüsimisel. Luules on palju peidetud sõnade taha, ridade vahele ning refereerimine näitab, kas lugeja on seda mõistnud.
- NB! Reanumber ei asenda analüüsi - kõigepealt tuleb siiski refereerida ning siis siduda oma refereering alustekstiga reaviite kaudu.
- tsiteerimine on põhjendatud juhul, kui tööülesande vastus on seotud just alusteksti autori teatud sõnadega, st just alusteksti sõnastuses peitub vastuse võti. Kui see aga oluline pole, tuleks kindlasti eelistada refereerimist.
- Muidugi tuleb tsitaate kasutada juhul, kui tööülesanne seda nõuab (Põhjenda oma väiteid tsitaatidega.).
- Tsitaatide kirjutamisel on kõige kindlam lähtuda otsekõne reeglistikust.
Hindamise põhimõtted
Lugemisülesannete sisu hindamise põhimõtted
Lugemisülesannete õigekirja hindamise põhimõtted
- Lugemisülesannete vastustes hinnatakse nende põhjalikkust, täpsust ja vastavust ülesandele.
- Kui eksaminand on vastuses kirjutanud ülesandes nõutust rohkem argumente, näiteid, põhjendusi vms, siis läheb hindamisel arvesse vaid nõutud arv esimesest alustades.
Lugemisülesannete õigekirja hindamise põhimõtted
- Õigekirjavigu (sh korduvaid vigu) arvestatakse iga ülesande puhul eraldi.
- Vead, mis kajastuvad tulemuses, märgitakse vastuslehe servale.
- Teksti ümberkirjutamisest tulenevad hooletusvead märgitakse ära vaid tekstis.
- Kui õpilase vastuse sisu hinnatakse 0 punktiga, siis õigekirja eraldi ei hinnata.
- Hindamisprotokolli märgitakse sisu ja õigekirja punktid eraldi.
Gümnaasiumi lugemisülesannete hindamisjuhend
Max 20p 15p 10p
Sisu 18p 13p 8p
Õigekiri (välja arvatud 0 punkti tasand)
Vastuses ei ole õigekirjavigu +2 punkti.
Vastuses on 1–2 õigekirjaviga +1 punkt.
Vastuses on 3 või rohkem õigekirjaviga 0 punkti.
Sisu 18p 13p 8p
- Vastusest selgub, et õpilane mõistab loetut väga hästi.
- Õpilane mõistab loetut detailselt ja põhjalikult.
- Põhjendused, järeldused ja/või hinnangud tulenevad alustekstist ning on ammendavad.
- Mõtted on esitatud selgelt ning veenvalt.
- Vastuse ülesehitus on loogiline ja moodustab terviku.
- Vastusest selgub, et õpilane mõistab loetut hästi.
- Õpilane mõistab loetut selle pea- ja üksikasjades, kuid vastuses on väiksemaid puudusi.
- Põhjendused, järeldused ja/või hinnangud tulenevad alustekstist.
- Mõtted on esitatud selgelt.
- Vastuse ülesehitus on üldiselt loogiline, kuid selle vormistamisel esineb väiksemaid puudusi.
- Vastusest selgub, et õpilane mõistab loetut rahuldavalt.
- Õpilane mõistab loetut osaliselt, ülesanne on lahendatud osaliselt.
- Põhjendused, järeldused ja/või hinnangud on esitatud osaliselt.
- Käsitlus on pealiskaudne ja/või laialivalguv.
- Esineb sisulisi küsitavusi ja/või mõtted on kohati ebaselged.
- Vastuse ülesehituses on vastuolusid ja/või vormistuses puudujääke.
- Vastusest selgub, et õpilase lugemisoskus on nõrk.
- Loetu mõistmises on tõsiseid puudusi.
- Vastus on lünklik või sellest on suurem osa lahendamata.
- Osa põhjendusi, järeldusi ja/või hinnanguid puudub ja/või rajaneb meelevaldsetel seisukohtadel.
- Vastuse ülesehitus on ebaloogiline ja/või vastuoluline.
- Vastusest selgub, et õpilase lugemisoskus on puudulik.
- Õpilane ei ole loetud teksti mõistnud.
- Ülesandest on valesti aru saadud või see on lahendamata.
Õigekiri (välja arvatud 0 punkti tasand)
Vastuses ei ole õigekirjavigu +2 punkti.
Vastuses on 1–2 õigekirjaviga +1 punkt.
Vastuses on 3 või rohkem õigekirjaviga 0 punkti.