TEGELASE KIRJELDAMINE ehk
ISELOOMUSTAMINE
Tegelase (või inimese üldisemalt) iseloomustamine on samuti tema kirjeldamine ning iseloomustuse kirjutamisel tuleks jälgida samu põhimõtteid, mis on kirjelduse kirjutamisel.
Üldine ülesehitus toetub ikka "suumimise" põhimõttele - tekst peaks liikuma üldisest detailsema poole. Kuid "suumimise" käigus tuleks avada inimese erinevaid tahke. Nendest edaspidi.
Üldine ülesehitus toetub ikka "suumimise" põhimõttele - tekst peaks liikuma üldisest detailsema poole. Kuid "suumimise" käigus tuleks avada inimese erinevaid tahke. Nendest edaspidi.
Tegelase iseloomustamise juures on oluline silmas pidada järgmisi jooni:
a) väline külg (tegelase välimus, kõne, käitumine, teod)
b) sisemonoloog (tunnete, mõtete, tõekspidamiste, käitumise motiivid)
c) sotsiaalsed tunnused (amet, päritolu, positsioon ühiskonnas, inimsuhted)
Ehk lahtikirjutatuna:
a) mida said teada tegelase välimuse kohta?
b) kuidas see, mil viisil/millest ta kõneleb, teda iseloomustab?
c) millised iseloomujooned tulevad välja tema käitumises ja tegudes?
d) kuidas tema mõtted ja tunded teda iseloomustavad?
e) kuidas see, mida te peab õigeks ja mida valeks, teda iseloomustab?
f) miks ta tegi nii, nagu tegi – kuidas see teda iseloomustab?
g) kuidas mõjutab tegelast amet, mida ta peab?
h) missugused iseloomujooned on seletatavad tema päritoluga (sellega, millisest kodust ta pärit on, kes olid tema vanemad)?
i) kuidas iseloomustavad teda tema suhted teiste inimestega?
Ära unusta oma väiteid põhjendamast - kui väidad, et keegi on selline või selline, siis pane sinna juurde kindlasti ka tekstist võetud põhjendus, miks sa nii arvad.
Eelnev aga ei tähenda, et peaksid oma iseloomustuse jagama kolmeks/üheksaks eraldi punktiks ja kirjutama kõigest antud järjekorras, nagu vastaksid küsimustele – iseloomustus on ikkagi terviklik tekst.
ÄRA UNUSTA TEKSTI KORREKTSELT LIIGENDAMAST – UUS MÕTE UUEST LÕIGUST!
a) väline külg (tegelase välimus, kõne, käitumine, teod)
b) sisemonoloog (tunnete, mõtete, tõekspidamiste, käitumise motiivid)
c) sotsiaalsed tunnused (amet, päritolu, positsioon ühiskonnas, inimsuhted)
Ehk lahtikirjutatuna:
a) mida said teada tegelase välimuse kohta?
b) kuidas see, mil viisil/millest ta kõneleb, teda iseloomustab?
c) millised iseloomujooned tulevad välja tema käitumises ja tegudes?
d) kuidas tema mõtted ja tunded teda iseloomustavad?
e) kuidas see, mida te peab õigeks ja mida valeks, teda iseloomustab?
f) miks ta tegi nii, nagu tegi – kuidas see teda iseloomustab?
g) kuidas mõjutab tegelast amet, mida ta peab?
h) missugused iseloomujooned on seletatavad tema päritoluga (sellega, millisest kodust ta pärit on, kes olid tema vanemad)?
i) kuidas iseloomustavad teda tema suhted teiste inimestega?
Ära unusta oma väiteid põhjendamast - kui väidad, et keegi on selline või selline, siis pane sinna juurde kindlasti ka tekstist võetud põhjendus, miks sa nii arvad.
Eelnev aga ei tähenda, et peaksid oma iseloomustuse jagama kolmeks/üheksaks eraldi punktiks ja kirjutama kõigest antud järjekorras, nagu vastaksid küsimustele – iseloomustus on ikkagi terviklik tekst.
ÄRA UNUSTA TEKSTI KORREKTSELT LIIGENDAMAST – UUS MÕTE UUEST LÕIGUST!
Eelneva põhjal inimese kirjeldamist nimetatakse otseseks kirjelduseks - kirjutaja ütleb otse välja, missugused omadused on iseloomustataval.
Eriti ilukirjanduses on levinud aga tegelaste puhul kaudne kirjeldamine - kirjutaja ei sõnasta otse, milline on tegelane, vaid paneb tegelase olukorda, kus tulevad välja tema iseloomu erinevad tahud. Samuti võib tegelast kirjeldada dialoogis tema keelekasutuse või selle kaudu, kuidas ta midagi ütleb.
Eriti ilukirjanduses on levinud aga tegelaste puhul kaudne kirjeldamine - kirjutaja ei sõnasta otse, milline on tegelane, vaid paneb tegelase olukorda, kus tulevad välja tema iseloomu erinevad tahud. Samuti võib tegelast kirjeldada dialoogis tema keelekasutuse või selle kaudu, kuidas ta midagi ütleb.