Võib öelda, et MILJÖÖ ON MAAILM, mille autor oma loo jutustamiseks välja mõtleb ning milles tegutsevad teose tegelased. Et mõista tegelasi ning nende käitumist, on vaja mõista maailma, milles nad elavad.
See maailm on rohkem või vähem sarnane lugeja maailmaga. Kui tänapäevane kirjanik kasutab teose maailmana tänase päeva maailma, siis see ei vaja tõesti lugejale pikemat kirjeldust - ta elab ju selles. Aga 100 aasta pärast on maailm niivõrd muutunud, et paljud seigad vajaksid juba pikemat lahtikirjutamist.
See maailm on rohkem või vähem sarnane lugeja maailmaga. Kui tänapäevane kirjanik kasutab teose maailmana tänase päeva maailma, siis see ei vaja tõesti lugejale pikemat kirjeldust - ta elab ju selles. Aga 100 aasta pärast on maailm niivõrd muutunud, et paljud seigad vajaksid juba pikemat lahtikirjutamist.
Tänapäeval võib tunduda küllaltki kummaline 150 aastat tagasi kirja pandud Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutu "Vaeslapse käsikivi" õnnelik lõpplahendus. Nimelt saab kuri perenaine, kes vaeslast igati oli vaevanud, oma väärilise karistuse - hukkub leekides - ning peremehel tekib probleem, kust leida uus abikaasa.
"Kui hiljemini leskmees teist naist tahtis võtta, tuli tal aga meelde, et kasvandik-vaenelaps juba inimese-ealiseks oli jõudnud ja sellepärast tarvis ei olnud kaugemat kosjateed ette võtta. Pulmad peeti vaiksel kombel, ja kui naabrirahvas õhtul koju oli läinud, läks ka mees noorikuga magama."
Ehk siis õnnelik lõpp seisneb selles, et alles lapseohtu tütarlaps abiellub keskealise mehega (muinasjutu esimene lause on: "Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants." Järelikult ei olnud ka peremees teab mis heade inimeste killast.) lihtsalt sellepärast, et tollel ei oleks tarvis kaugemalt minna naist otsima, vaenelaps oli kui varnast võtta. Tänapäeval on raske ette kujutada, et keegi kirjanik pakuks oma üdini heale peategelasele sellist saatust õnnelikuks lõpplahenduseks.
Kui aga arvestada tolleaegset maailma ehk miljööd, saab kõik selgemaks. Tollel ajal oli abielu pigem majanduslik liit mehe ja naise vahel, et talumajapidamisega võimalikult hästi hakkama saada. Romantiline armastus abielu eeldusena oli enamasti väga harv erand, mida võis leida pigem raamatutest kui päriselust. Kui selgitada tänapäevaste mõistetega, oli peremees nagu firma direktor ning perenaine nagu firma majandusalajuhataja. Direktoril on firmas väga keeruline hakkama saada ilma inimesta, kes igapäevaasjadega tegeleks ning nii ta palkabki majandusalajuhataja mitte suurest armastusest, vaid praktilisest vajadusest. Vaeslapsega muinasjutus nii juhtuski: lihtsast koristajast firmas sai majandusalajuhataja - no kas pole mitte suur samm karjääriredelil.
"Kui hiljemini leskmees teist naist tahtis võtta, tuli tal aga meelde, et kasvandik-vaenelaps juba inimese-ealiseks oli jõudnud ja sellepärast tarvis ei olnud kaugemat kosjateed ette võtta. Pulmad peeti vaiksel kombel, ja kui naabrirahvas õhtul koju oli läinud, läks ka mees noorikuga magama."
Ehk siis õnnelik lõpp seisneb selles, et alles lapseohtu tütarlaps abiellub keskealise mehega (muinasjutu esimene lause on: "Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants." Järelikult ei olnud ka peremees teab mis heade inimeste killast.) lihtsalt sellepärast, et tollel ei oleks tarvis kaugemalt minna naist otsima, vaenelaps oli kui varnast võtta. Tänapäeval on raske ette kujutada, et keegi kirjanik pakuks oma üdini heale peategelasele sellist saatust õnnelikuks lõpplahenduseks.
Kui aga arvestada tolleaegset maailma ehk miljööd, saab kõik selgemaks. Tollel ajal oli abielu pigem majanduslik liit mehe ja naise vahel, et talumajapidamisega võimalikult hästi hakkama saada. Romantiline armastus abielu eeldusena oli enamasti väga harv erand, mida võis leida pigem raamatutest kui päriselust. Kui selgitada tänapäevaste mõistetega, oli peremees nagu firma direktor ning perenaine nagu firma majandusalajuhataja. Direktoril on firmas väga keeruline hakkama saada ilma inimesta, kes igapäevaasjadega tegeleks ning nii ta palkabki majandusalajuhataja mitte suurest armastusest, vaid praktilisest vajadusest. Vaeslapsega muinasjutus nii juhtuski: lihtsast koristajast firmas sai majandusalajuhataja - no kas pole mitte suur samm karjääriredelil.
Tegelikult oli vaeslapse "karjäär" muinasjutus veelgi muljetavaldavam, sest taluperenaiseks saamine oli tollases talupojamaailmas kõrgeim positsioon, mille naine võis elus saavutada. Ehk siis ikkagi õnnelik lõpp, kui arvestada miljööd ehk tolleaegset maailma. Kreutzwald muinasjutus seda ise ei seleta, sest tolleaegsetele lugejatele polnud see vajalik - kõik said sellest nagunii aru. Tänapäeval on maailm niivõrd muutunud, et nii mõnelegi naiste õiguste eest seisjale võib selline lõpplahendus tunduda pigem inimkaubanduse kui suure õnnena.
Näiteks võib tekkida küsimus, kuidas on ikkagi võimalik, et hunt on vigastamata alla neelanud nii vanaema kui Punamütsikese, kes pärast kõhu lahti lõikamist sealt nagu kapist välja tulevad.
Vastus sellele küsimusele peitub just loo ümber loodud maailmas. Nimelt pidi lugeja juba varem tähele panema, et Punamütsike RÄÄKIS metsas hundiga. Järelikult ei saa olla tegemist meie igapäevase maailmaga, sest hundid ju meie maailmas ei räägi. Järelikult on tegemist maailmaga, kus meile tuttavad arusaamised ei kehti ning järelikult võib juhtuda nii mõndagi muud sellist, mille kohta meie ütleksime, et see ei ole reaalne. |
Asjalikumalt väljenduses võib öelda, et
miljöö on kirjandusteoses kujutatav olustik, nii looduslik kui ka sotsiaalne keskkond.
Keskkonna all mõeldakse
loodustingimusi,
suhteid omaste ja sõpradega,
kasvutingimusi,
ajastu kõlblusnorme,
sotsiaalkultuurilisi olusid -
kõike seda, milles tegelane elab ja mis teda mõjutab.
Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi või põhjendada nende käitumist.
Lahtikirjutatuna:
a) millises maailmas tegevus toimus – kuidas seda kirjeldatakse, kuidas see maailm mõjutas tegevust ja tegelasi?
b) millist rolli mängis loodus või sellega seotu tegevustikus – on sel tähtsust tegevuse või tegelase arengus, mõjutas see tegevust või tegelast kuidagi?
c) mida said teada tolleaegsete suhete kohta inimeste vahel – miks nad olid just sellised?
d) milliseid väärtusi peeti oluliseks tol ajal oluliseks inimese juures,
e) milline oli lapsepõlve mõju tegelasele,
f) milliste kirjutatud ja kirjutamata reeglite järgi tol ajal elati?
miljöö on kirjandusteoses kujutatav olustik, nii looduslik kui ka sotsiaalne keskkond.
Keskkonna all mõeldakse
loodustingimusi,
suhteid omaste ja sõpradega,
kasvutingimusi,
ajastu kõlblusnorme,
sotsiaalkultuurilisi olusid -
kõike seda, milles tegelane elab ja mis teda mõjutab.
Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks, et iseloomustada tegelasi või põhjendada nende käitumist.
Lahtikirjutatuna:
a) millises maailmas tegevus toimus – kuidas seda kirjeldatakse, kuidas see maailm mõjutas tegevust ja tegelasi?
b) millist rolli mängis loodus või sellega seotu tegevustikus – on sel tähtsust tegevuse või tegelase arengus, mõjutas see tegevust või tegelast kuidagi?
c) mida said teada tolleaegsete suhete kohta inimeste vahel – miks nad olid just sellised?
d) milliseid väärtusi peeti oluliseks tol ajal oluliseks inimese juures,
e) milline oli lapsepõlve mõju tegelasele,
f) milliste kirjutatud ja kirjutamata reeglite järgi tol ajal elati?